Autori (s. 1971) luulele on iseloomulik uue põlvkonna varatarkus ja erudeeritus, samal ajal pisut irooniline hoiak eelnevate luulemallide ja -teemade suhtes.
Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik ja luuletaja. Aastatel 1977�1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988�1991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Samal ajal töötas ta 1988 arendusfirmas "Urania" ja 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Ta on olnud enne Eesti Kirjanike Liitu vastuvõtmist Tartu NAK-i liige. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi klubi". Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Samu tunnusjooni on Sinijärve teisteski luulekogudes, kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine.[viide?] Hiljem on ta osalenud kaardipaki formaadis luulekogumikes "Kaardipakk" ja "Kaardipakk Kaks" koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega.
Tõsiselt meeldis. Ma pole ühtegi Karl-Martin Sinijärve luulekogu varem lugenud ning üllatusin meeldivalt. Raamat koosnes kolmest osast: Kolmas, Teine ja Esimene (täpselt sellises järjekorras). Kõige rohkem kõnetasid Kolmas ja Esimene, Teine jättis üsna külmaks mind. Lugemist alustades kartsin, et ks-i asemel x-i kasutamine jms häirib, ning kohati nii oligi, kuid üldiselt andis see just 80-ndate hõngu juurde. Märkisin enda jaoks umbes 8 luuletust ära ja nendest 8'st olid lemmikud "Aegajalt armastan" ning "In principo". Need rääkisid kõige rohkem hingega praegusel hetkel ja sarnanesid natuke ka minu loominguga.